Ranniku matkarada – kus see on ja mida endast kujutab?

Piki Läänemere rannikut kulgev Ranniku matkarada on osa Euroopa pikamaarajast E9. Matkarada algab Nida külast Leedu-Läti piiril ja lõpeb Eestis Tallinna sadamas. Marsruudi kogupikkus on 1200 km, millest 580 km kulgeb Lätis ja 620 km Eestis. Rada on läbitav mõlemas suunas - Tallinn võib olla samuti lähtepunkt.  

 
Marsruudil Nida – Liepāja – Ventspils – Kolka – Jūrmala – Riia – Saulkrasti – Heinaste – Ikla – Pärnu – Virtsu – Lihula – Haapsalu – Paldiski – Tallinn saab näha üle 500 loodus-, ajaloo- ja kultuuriobjekti. Ranniku matkarada hõlmab ka Eesti saari: Kihnu, Saaremaa, Muhu, Hiiumaa, Vormsi, Osmussaar.

Kuidas läbida Ranniku matkarada?

Ranniku matkarada koosneb 8 suuremast etapist, mis omakorda jagunevad 60 ühepäevaseks jalutuskäiguks, mille pikkused on vahemikus 15-25 km ja mille igat päeva saab võtta kui eraldiseisvat marsruuti.

Eesti etapid on Pärnu lahe rannik ja kalurikülad (Ikla – Virtsu 228 km, kestvus 11 päeva), Matsalu rahvuspark ja Lääne-Eesti saared (Virtsu – Rohuküla 100 km, kestvus 5 päeva, lisaks Saaremaa, Muhu, Hiiumaa ja Vormsi), Haapsalu ja rannarootsi külad (Tuuru – Nõva 136 km, kestvus 6 päeva) ning Loode-Eesti pankrannik ja kosed kuni Tallinnani (Nõva – Tallinn 158 km, kestvus 8 päeva). 

• Läti etapid on Dižjūra (Läänemere Kuramaa rannik), Mazjūra (Riia lahe Kuramaa rannik), Jūrmala ja Riia (Läti kõige populaarsem kuurortlinn ning pealinn) ja Vidzeme rannik (Riia lahe idarannik).
• alustada saab igast ligipääsetavast kohast ja liikuda mõlemas suunas;
• erinevaid etappe saab läbida ka ühistranspordiga või leppida näiteks majutuskohtadega kokku logistika ja pagasi vedamine;looduses aitavad orienteeruda teeviidad ja infostendid, valge–sinine–valge markeeringud puudel ja muudel
• loodusobjektidel, külades ja linnades on kleebised liiklusmärkidel ja elektripostidel.
• kui rada kulgeb pikemat aega mööda randa ja suunda ei muuda, siis märgistust ei ole.

Marsruut on läbitav igal aastaajal. Suvisel turismihooajal viibib rannikul rohkem inimesi, nii et mereäärne majutus võiks olla juba varem broneeritud.

See on ka lindude rännuaeg, võib olla vihmane ja tormine, osa majutus- ja toidukohti on suletud. Talvel tuleb arvestada, et enamik teenuseid ei pruugi olla kättesaadavad. Kui on püsiv lumi ja pakane, siis miks mitte läbida mõni etapp hoopis suuskadel.

Ohtlikud loodusõnnetused ei ole Läänemere rannikule iseloomulikud, kuid siiski peab arvestama, et rannikul kõndides on tuuleiil sind tagant lükkamas. Mõõna ega tõusu, mis piiraks liikumist piki merekallast, ette ei tule, kuid mererannik on siiski muutlik ja igal järgneval korral võib see samas kohas olla hoopis teistsugune.