Linnuvaatlus Eestis – miks ja kus teha?

Tiivuliste vaatlemine on nagu meditatsioon ja õppimine korraga – vaatame üle, kus seda Eestis teha saab ja mida see endast õigupoolest kujutab.

Kutsume üles kõiki linnuvaatlust korragi proovima, sest see süstib meisse teadmist, et loodus on kõikvõimas – tundub ju täiesti müstiline, kuidas linnud täpselt teavad, kuhu lendama peab, kuidas õiget suunda hoida, millal peatusi teha ja kuhu end parves sättida. 

On täheldatud, et lindude vaatlemine on korraga nii rahuldustpakkuv, hariv kui ka tähendusrikas hobi. Esiteks mängivad linnud olulist rolli ökosüsteemi toimimisel – nende vaatlemine tõstab keskkonnateadlikkust.

Nähes tiivuliste eluviise ja käitumist, võib inimene saada sügavama arusaama sellest, kuidas inimtegevus loodust mõjutab. Lisaks saame vaadeldes teadmisi lindude pesitsemise, käitumise ja liikide kohta. Näiteks Kakumäel avastas üks fotograaf linnuvaatluse käigus uue liigi, keda Eestis polnud varem nähtud – see võib juhtuda igaühega! 

Ja muidugi pole vähem oluline see, et lindude vaatlus on võrratult hea stressileevendaja – põgenemine argipäevast loodusesse ja keskendumine vaatlusele aitab unustada kõik mured. Linnulaul on ilus taustamuusika ning värske õhk mõjub efektiivsemalt kui energiajook.

Kuidas linnud teavad, kuhu lennata?

Lindude rändamise saladus seisneb nende hämmastavas võimes kasutada erinevaid orientiire nagu tähtedest ja päikesest tuletatud suunad, magnetväljad ja maamärgid. 

Lennuteekondade planeerimine ja muutused toimuvad looduslikul geneetilisel tasemel ning pikaajaliste kogemuste põhjal.

Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehe andmetele on inimkond saanud lindude rände kohta rohkem teadmisi satelliitjälgimise teel: kuhu nad lendavad, kaua kusagil peatuvad, kui kiiresti ja kui kõrgel lendavad jne. Alati ei lähe aga kõik plaanipäraselt. Teekond on pikk ja sel ajal võib ette tulla erinevaid takistusi nagu keerulised ilmastikuolud ja toidu otsingud, mis sunnivad neid leidma uusi ja uusi peatuspaiku.

Kas teadsid, et linnud lendavad parvedena seetõttu, et see tagab neile suurema ellujäämise: nad säästavad energiat, jälgivad paremini ohuolukordi ja jagavad teadmisi sobivate peatuspaikade kohta. Mõned parved võivad ulatuda tuhandete lindudeni ja nende koordineeritud liikumine on imetlusväärne vaatepilt.

Lindude ränne Eestis

Lindudel on omaette strateegiad ja instinktid, mis juhivad nende peatuste valikut. Tegurid, nagu toit, vesi, pesitsuspaigad ja vaenlaste vältimine mängivad olulist rolli nende valikutes.

Eesti asub rändeteel, mida läbib igal aastal mitukümmend miljonit arktilist veelindu – see on eriline ja oleks kahju, kui me ise siin seda fenomeni ära ei kasuta ega linde vaatlemas ei käi!

Lindudel on siin hea peatuda, sest meie sopiline rannajoon, arvukad väikesaared, metsad ja rabad on puutumata ja pakuvad neile piisavalt toitu. Eestisse tullakse rändlinde vaatlema ka teistest riikidest.

Linnuvaatluse hooaeg Eestis algab juba märtsis ja kulmineerub mais-juunis. Teine võimalus on jällegi sügisel, septembris ja oktoobris.

Mõned linnud peatuvad Eestis mõned nädalad, teised mitu kuud. Näiteks suitsupääsuke on siin kuni viis kuud, peoleo alla kolme kuu.

Rändlindudest, kes siia pikemaks peatuma jäävad, saabuvad esimesena künnivaresed ja hõbekajakad, nende järel lõokesed, kiivitajad ja kuldnokad.

Huvitav on see, et lindude tagasiränne talvitumispaikadesse on palju keerulisem ja toimub pikema aja vältel kui Eestisse saabumine.

Paljud linnuliigid eelistavad rännata öösiti – siis on vähem rändlinde ja õhk on mõnusalt jahe. Öösiti rändajate seas on näiteks punarind, pardid ja ööbik.

Kõige erilisem lind, keda Eestis näha, on kirjuhahk, kelle pärast Saaremaal süvasadama ehituse plaanid ümber tehti. Teda näebki põhiliselt Lääne-Saaremaal, harva ka Lääne-Eestis. Kirjuhahk on maailmas väljasuremis ohus olev sukelpart.

2023. aasta lind Eestis on aul, järgmise aasta linnuks on valitud kägu. Aasta linnu tegevustes saab kaasa lüüa juba praegu, annetades ornitoloogiaühingule fotomaterjali kägudest.

Eesti ornitoloogiaühingu andmetel on haudelindudena Eestis registreeritud 228 liiki, kellest 212 on püsipesitsejad, kolm ebaregulaarsed ja 13 juhupesitsejad. Talvel võib Eestis kohata 130 linnuliiki ja läbirändel 219 liiki.

Eesti linnuliikidega saad tutvuda Linnuvaatleja kodulehel.

Kus Eestis linnuvaatlust teha?

Parimad vaatluspaigad asuvad rannikul, rannaniitudel, metsades, luhtadel ja järvedel. Kõige olulisem rändlindude peatuspaik Eestis on muidugi Matsalu rahvuspark. Veel suuremat liigilist mitmekesisust võid kohata Nõva kandis Põõsaspea neemel, kus rändetee läbib omalaadse pudelikaela. Head linnuvaatluspaigad asuvad ka Sõrve poolsaare tipus, Vilsandi rahvuspargis ja Lahemaal.

Peale ranniku kohtab veelinde rände ajal ka sisemaa luhtadel, Peipsil ja Võrtsjärvel.

Üle Eesti on paigutatud rohkelt spetsiaalseid linnuvaatlustorne. Hea valiku koos kaardirakendusega leiad Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehelt. 

Samuti on mitmes paigas võimalik korraldada linnuvaatlust koos giidiga, kes aitab muuta protsessi veelgi elamusterohkemaks ja sisukamaks.

Milliseid linde tasub Eestis vaatlema minna?

Sellele küsimusele on raske ühest vastust anda. Mõnda huvitavad ühed linnud, teisi teised. Vahel juhtub nii, et sa ei näe seda, keda soovid, vaid hoopis teisi liike. 

Soovitame vaadata Linnuvaatleja kodulehte, kust saab aktuaalset infot ja inspiratsiooni selle kohta, mis linnumaailmas toimub.

Ka Matsalut puudutav leht Linnuriik annab head juhendid, kuhu ja mida sealkandis vaatama minna.

Huvitav veebileht on ka Rändekaart, kust näeb enam kui 15 aasta jooksul kogutud andmeid saatjaga varustatud lindude rändeteede kohta.

Loe ka Keskkonnaagentuuri blogist, kuhu rõngastatud linnud Eestist edasi rändavad ja mis nendest saab.