Looduskalender: keda ja millal Eesti looduses näha saab

Loomavaatlus

Loomajälgede ajamine on tõeline detektiivitöö. Kui tahad näiteks näha Eesti suurimat kaslast ilvest, hiili metsas veebruaris ja märtsis – just sel ajal otsivad nad kaaslast ja on seetõttu tihedamalt liikvel.

Karusid on Eestis kõige enam Alutagusel. Samuti on sealkandis ainus säilinud lendoravate pelgupaik. Mõmmikute vaatluseks on kõige parem külastada spetsiaalseid karuvaatlusonne või minna tuurile koos giidiga – mesikäpaga muus kohas näost näkku kohtumine pole vist kõige meeldivam kogemus.

Metssead ja koprad tegutsevad usinalt ajal, mil Eesti suvi on täies hoos. Põdrafännid saavad aga suvel puhata.

Kuidas ulub hunt või häälitseb šaakal? Terita kõrvad ja mine kuula seda augustis ja septembris.

Hülgepojad on nii vastupandamatult armsad, et tahaks neid lihtsalt nunnutada ja endale hoida. Neid võib näha veebruaris ja märtsis mererandades, kuid tea, et isegi kui nad näivad seal olevat üksi, ära neid "päästma" tõtta – nad saavad ise ilusti hakkama. Suuri priskeid hülgeid näeb laidudel lesimas aga juulis ja augustis.

Loe lähemalt Eesti metsloomadest ja võimalustest neid näha.

Mine loodusesse

Äraütlematagi on selge, et meie kliimavööndis matkatakse kõige enam suvisel ajal. Siiski on ka teistel hooaegadel võimalik looduses imelisi kogemusi saada. Näiteks laternamatkasid korraldatakse just pimedal ajal.

Sama lugu on räätsamatkadega – ehkki neid jalapikendusi saab edukalt jalga tõmmata ka suvisel ajal, on talvel nendega kõndimine omaette elamus. Viimastel aastatel on väga populaarseks saanud ka tõukekelgumatkad, mis sobivad absoluutselt igas vanuses matkajale – väikesed lapsed, kes ise veel tõugata ei jaksa, saavad istuda toolil ja lihtsalt kaasa vuhiseda. Pimedas saab muideks matkata ka paadiga.

Kas oled kuulnud, et Eestis korraldatakse fotorännakuid? Giid viib su imelistesse paikadesse, kust saab püüda võrratuid kaadreid. Ta õpetab õigesti pildistama ja näitab kätte osavad võtted, kuidas tulevikuski ilu paremini pildile püüda.