Teenusedisaini meistriklassis idanema läinud idee päädis Euroopa disainiauhinnaga

Jakob ja Lisett, eellugu Sauga kaluriküla rebrändimise järel tulnud vägevatele võitudele ja nominatsioonidele disaini-, reklaami– ja turunduskonkurssidel sai alguse juba siis, kui te mullu teenusedisaini meistriklassis osalesite. Mis teid õigupoolest meistriklassi tulema ajendas?

Mõistmiseni, et vajame kalurikülaga edasiminekuks eksperdi kõrvalpilku või mingisugust muutust, jõudsime tegelikult juba tükk maad enne meistriklassi. Esimese hooga proovisime ise peeglisse vaadata ja vaatasime klassikalise Osterwalderi ärimudeli lõuendi põhjal, mis võiks olla meie väärtuspakkumine ja analüüsisime, kes siis ikkagi on meie sihtgrupp. Ja jõudsime välja sellise teenuseni nagu prügipüük ehk siis ideeni, et võiks pakkuda inimestele võimalust minna paadiga Sauga jõele, nautida kauneid loodusvaateid ja „püüda“ kalade asemel prügi. Saadud leiud toovad kliendid kalurikülasse, kus jõeveest korjatu ära sorteeritakse. Selle ideega, mille projekti ühes mahuka finantsprognoosiga kirjutasime valmis vaid loetud päevadega, jõudsime koroonaajal EASi turismi tootearenduse toetusmeetmesse. Valmis täiesti uus turismitoode „Your Green Holiday“, mis koosneb majutusest meie ökomajades, jõekoristuspäevast ja Eesti rahvuslikest kalatoitudest.

Väikeettevõtjale nagu Sauga kaluriküla oli sedavõrd mahuka projekti realiseerimine väga suur töö, sest tegime ju kõike oma jõududega teiste tegevuste ja Lisett veel lisaks päevatöö kõrvalt. Kui see oluline verstapost seljatatud sai, siis hakkasime vaikselt mõtlema klienditeekonnale ja mõistma, et ega see klient meid nii lihtsasti üles ei leiagi. Kaluriküla koduleht, kuhu oli aja jooksul lisandunud tohutu palju teenuseid, oli isegi meie enda jaoks segasevõitu, rääkimata sellest, et meie visuaalses identiteedis puudus ühtne stiil ning kaluriküla viidamajandus oli puudulik. Tekkis isegi korraks tunne, et nõme lugu küll: oleme riigilt rahastust saanud ja sedavõrd suure töö ära teinud, aga ei oska nüüd ennast rahvale eksponeerida. 

Lõpetasite äsja arenguprogrammi, mille eesmärk oli tõsta loodusturismiettevõtete välisturuvõimekust. Mida see programm Sauga kalurikülale andis?

Me ei ole varem väga teadlikult ja sihitult välisturgudega tegelenud. Oleme küll käinud messidel koos teiste Pärnu maakonna turismiettevõtetega, aga et oleks väga sihipäraselt konkreetse välisturu ette võtnud ja seal turundust teinud, seda pole seniajani olnud. Samas meil käib väliskülalisi. Enne arenguprogrammi me isegi ei mõelnud, et kuidas nad meie juurde jõuavad või kust meie kohta infot leiavad. Küllap nad Airbnb või Bookingu kaudu meid avastavad. 

Loodusturismiettevõtete arenguprogrammis meeldis meie juhendaja disainiagentuurist Velvet, kes aitas meil arenguprogrammis kenasti kahe jalaga maa peale jääda öeldes, et väikeettevõtjana me peagi minema suurte summadega välisturule lehvitama, vaid testima sammhaaval noidsamu lätlasi ja soomlasi, kes siin kandis juba käivad. Näiteks meist teisele poole Pärnut jääval Lottemaal, kuhu paljud lõunanaabrid tulevad, käivad ära ja tagasi koju lähevad.  

Me ise näeme, et kalurikülas tunnevad end kõige paremini hoopis sakslased ja et Pärnu kesklinna külaline on veidi teistsugune, kui see välisturist, kes meie juurde tuleb. Sakslast kui klienti tuleb meil veel korralikult uurida enne, kui julgeme Saksa turule välja minna. 

Näeme, et kestlikkus, mis ka meie tegevustes läbivalt sees ning meil on ka Green Key märgis, on sakslastele väga olulised argumendid. Meie teenused, „Your Green Holiday“, prügipüük, looduslähedane majutus, asukoht ja toitlustus sobiksid seega Saksa turule hästi, aga selge on seegi, et päris üksi me sellele turule minna ei jõua. Niisiis on meie järgmine suurem väljakutse välisturud.