public.homepage.logo
Õppekäik TaaniAllikas: Visit Estonia

Äriturism Kopenhaageni moodi: mida on meil taanlastelt õppida?

Eesti konverentsiturismi ettevõtjad, sihtkohad, Eesti Konverentsibüroo ja Visit Estonia väisasid Kopenhaagenit
Anu Villmann

Anu Villmann

Visit Estonia turismiinfo koordinaator

Eesti konverentsiturismi ettevõtjad, sihtkohad, Eesti Konverentsibüroo ja Visit Estonia väisasid Kopenhaagenit, et õppida paremini tundma Taani äriturismi maailma ja neid tegevusi, mis on aidanud Kopenhaagenist kujundada Euroopa juhtiva äriturismi sihtkoha.

Visit Estonia äriturismi projektijuhi Dana Noormetsa sõnul oli reisi peamine eesmärk vahetada Taani kolleegidega kogemusi ja mõista, mida on Taani kui äriturismi sihtkoht – mis olemuselt on Eestile väga sarnane – õigesti teinud, et on saanud konverentsikorraldajate seas väga populaarseks. 

Lisaks on Taani ka teadatuntud oma kestlikkuse fenomeni poolest. Noormets: „Kuigi kohalike jaoks on keskkonda ja kogukonda hoidvad tegevused igapäevaelu lahutamatu osa, millele eraldi ehk üleliia suurt tähelepanu ei pööratagi, siis sihtkohana töötatakse selle nimel, et rääkida maailmale Taani kestlikkuse lugu.“  

Nõndaviisi soovivad taanlased anda oma panuse, et iga külastus Kopenhaagenisse oleks esimene inspireeriv samm kestlikkuse teekonnal. “Soovisime meiegi taanlastest eeskuju võtta ja tuua Eestisse häid praktikaid,“ nendib Noormets.

Vestlustest Taani kolleegidega tuli välja, et ettevõtete ESG põhimõtted (keskkonna-, sotsiaalsete- ja juhtimisalaste tegurite andmed) on üha olulisemaks kriteeriumiks, mille põhjal ärikliendid oma otsuseid teevad. “Suured korporatsioonid peavad ESG andmeid raporteerima ning valivad seetõttu endale koostööpartnerid, kelle ESG põhimõtted on selgelt väljendatud. Suurfirmad ei saa riskida sellega, et korraldavad konverentsi kohas, kus ESG andmed on puudulikud,“ selgitab Noormets.

Bella keskus

Allikas: Visit Estonia

Heli Kuik osaühingust Konverentsimeistrid, mis tegeleb nii teadus-, meditsiini-, kui parlamentaarsete konverentside ning erinevate kliendiürituste korraldamisega, ütleb, et talle avaldasid õppereisil külastatud kohtadest enim muljet Kopenhaageni konverentsibüroo ja Bella keskus. Kopenhaagenis Ørestadis kesklinna ja lennujaama vahel asuv Bella keskus ehk Bella Center on Skandinaavia suuruselt teine ​​messi- ja konverentsikeskus. 

Kopenhaageni konverentsibüroo on aga võrreldav Eesti Konverentsibürooga. „Büroo tegi meile põhjalikud esitlused mitmel teemal nagu nende üldine töökorraldus, koostöö, liikmed, projektid, jätkusuutlikkus. Neist kõigist sai mõtteid, mida kasutada enda tööski müües Eestit äriturismi sihtkohana” ütleb Kuik. 

Käik Taani andis ka praktilisi ideid, mida konverentsi- ja ürituskorraldusettevõte saab kohe rakendada. Näiteks, kuidas kajastada oma kodulehel jätkusuutlikkust või kuidas konverentsi külalised saavad sihtkohas viibides midagi kohaliku kogukonna heaks ära. 

Bella keskus

Allikas: Visit Estonia

Eesti Konverentsibüroo juhatuse esimees Ott Sarapuu toob samuti välja Bella keskuse ja Kopenhaageni konverentsibüroo külastuse. „Bella keskus on suur, pindalalt 65 000 ruutmeetrit, ja mahutab kokku 20 000 külalist. Oluline on fakt, et väga suuri, 10 000 ja enama osalejaga konverentse toimub keskuses aasta jooksul 10-15, aga nende mõju Kopenhaageni turismile on väga tugev. Bella keskus on hea näide, et isegi kui on suur konverentsikeskus, siis selle kalender ei pea ilmtingimata iga päev üritustega kaetud olema. Kuid üldpildis on äriturismi suured tegijad siiski väga olulised, sest annavad mahu poolest väga palju. Bella keskusest veel nii palju, et iga sündmuse puhul koostab keskus kliimaraporti, mis olemuselt on lihtne dokument, kus on kokku võetud konkreetse sündmuse CO2 jalajälg,“ räägib Sarapuu.  

Kopenhaageni konverentsibüroo puhul imponeeris talle nende turismistrateegia. „Taanlaste turismistrateegia kese on inimeste, kes on juba kohale tulnud, mõjutamine. Ehk strateegia põhisõnum ei ole niivõrd tulge-tulge, vaid kui olete kohal, siis mis mõju jätate endast Taani ning mis mõtetega siit lahkute. Märksõnadeks on kohalik(kus) (localhood), kestlikkus ja elustiil,“ resümeerib Sarapuu. 

Väike soovitus ka! Sündmuse CO2 jalajälje arvutamisel kasutavad taanlased tööriista nimega Copenhagen Sustainability Guide 2.0. Ja veel üks lihtne šnitt Taanimaalt: kui sündmusel jääb toitu üle, siis pakkuge osalejatele karpe, millega nad saavad jäägid ise kaasa pakkida. 

Kopenhaageni Digital Hub

Allikas: Visit Estonia

Tallink Hotels müügiosakonna juhi Marko Männimetsa sõnutsi on Tallinkis olemas nii ESG põhimõtetel raporteerimis- ja juhtimispõhimõtted, keskkonna sertifikaadid laevadel kui Green Key sertifikaadid hotellidel. „Aga ikka leidsin Kopenhaagenist mitmeid uusi võimalusi ja viise, kuidas veelgi süvendatumalt jätkata – ennekõike just S ja G ehk sotsiaalseid ja juhtimisalaseid tegureid puudutavate  põhimõtete osas,“ sedastab Männimets. „Hea oli kuulda teiste kogemust ning näha, kuidas sealne konverentsibüroo ja kohalikud firmad on jätkusuutlikkusest strateegia teinud ja positsioneerivad ennast läbi selle, sh ka klientide jaoks.“

Pärnu linna turismiarenduse juhile Annika Raadikule jäi eredalt meelde Taanis restorane pidava pereettevõtte Loca Grupi tegevjuht. Loca Grupi restoranid paistavad silma eesrindliku kestlikkuse poolest, mille taga on tohutu täppistöö - alates tooraine soetamisest kuni toidu serveerimiseni. Restoranide töö on ülimalt andmepõhine, iga samm analüüsitakse läbi: näiteks kui palju toorainest on kohalik, kui palju tekib jäätmeid, kust on pärit kala või kui palju peaks taldrikule minema liha. 

Seminar Kopenhaagenis

Allikas: Visit Estonia

„Mulle meeldis väga Loca Grupi tegevjuhi lugu sellest, kuidas ta jõudis jätkusuutlikult opereerivate söögikohtade rajamiseni Kopenhaagenis. Millised väljakutsed on teda saatnud ja milliste põhimõtete järgi toimetatakse näiteks Tivolis toidumenüüd koostades – kes on sihtrühm, millega tasub arvestada. Selle kohtumise erilisus seisnes autentsuses ja tegelikult ongi just autentsus see, mida otsitakse ja soovitakse kogeda. Meie kogesime seda läbi tegevjuhi jutustatud kogemusloo, mis ei jätnud ilmselt ühtegi kuulajat külmaks, vaid inspireeris suhtuma ka enda ettevõtmistesse kirglikult. Turismivaldkonnas toimetavad paljud õhinapõhiselt – kui me suudaks sama hästi jutustada omi lugusid, mis meid ajendab ja kust pärineb meie entusiasm, siis oleks see meie toodete-teenuste turundamisel ja külastajate sihtkohta meelitamisel juba suur töövõit,“ leiab Raadik.

Koha mõttes avaldas tallegi enim muljet Bella konverentsikeskus oma mitmeotstarbeliste kasutamisvõimalustega. On, mida heas mõttes kadestada! 

Kopenhaageni konverentsibüroo kampaaniatest ja arendustegevustest toob Raadik välja ambitsiooni saada maailma kõige jätkusuutlikumaks sihtkohaks. Kuidas?

Raadik: „Tegutsedes nii, et igale turistile antakse võimalus õppida igapäevaelus jätkusuutlikumalt toimetama. Inspireeriv näide oli CopenPay kampaania, kus turistid said võimaluse ühe tunni võrra turismiteenust kauem tarbida. Konkreetne näide: paadi rent on tund aega ja kui selle aja jooksul korjatakse ka veest prügi, saab külastaja paati ühe tunni jagu tasuta edasi rentida. On palju väikesi nõkse, mida saaks koos turismiettevõtjatega rakendada, et juurutada külastajates samm-sammult kestlikumat elustiili.“

Lisaks Visit Estoniale, Eesti Konverentsibüroole, Konverentsimeistritele, Pärnu linnale ja Tallink Hotelsile käisid Taanis Estravel, Kultuurikatel, Fotografiska, PROTO avastustehas, Tallinna Teletorn, Radisson Blu Olümpia ning Tallinna ja Tartu linna esindajad. 

Hotel Crown Plaza Kopenhaagenis

Allikas: Visit Estonia

Anu Villmann

Anu Villmann

Visit Estonia turismiinfo koordinaator