Aasta turismiedendaja TOP5 - teaduskeskus AHHAA
Ettevõtluskonkursi "Ettevõtluse auhind 2024" turismiedendaja kategooriasse esitati tänavu rekordilised 28 kandidaati
Teaduskeskus AHHAA on heade mõtete linna ning tegelikult ju ka terve Lõuna-Eesti tõmbenumber, kuhu on sadade-tuhandete eestlaste kõrval leidnud tee naabrid lõunast ja põhjast ning külalised kaugemaltki.
Ettevõtluskonkursil aasta turismiedendaja kategoorias esiviisikusse jõudnud AHHAA pole turismitippude seas juhuslikult: 2023. aastal külastas keskust veerand miljonit teadushuvilist nii Eestist kui ka välismaalt, mis on AHHAA ajaloo kõrgeim tulemus, ületades tunamullust peaaegu 20 000 võrra. Ülimalt menukaks kujunenud näitus „Ahhaa, dinosaurused!“, mis madalhooajal teadusmaja nii suurtest kui väikestest kihama lõi, aga ka planetaariumi uuendamine ainulaadse optikaga, millega näeb täissfääril kümmet miljonit tähte, mängivad keskuse viimase aja kordaminekutes olulist rolli.
SA Teaduskeskus AHHAA juhatuse liige Pilvi Kolk ütleb, et kui mullu väisas Tartut Statistikaameti andmeil 173 000 välisturisti, siis neist pea 40 protsenti käis ka AHHAA keskuses. „Üle kolmandiku AHHAA teaduskeskuse külastajatest tuli välismaalt, sealhulgas Lätist, Leedust, Soomest ja mujalt. Läti külastajad moodustasid ligi 50 000 ehk viiendiku kogu külastajate arvust, vaatamata sellele, et Lätis on viis teaduskeskust,“ sedastab Kolk.
Seejuures ei saa jätta mainimata korduvkülastajate märkimisväärset osakaalu (mullu 68% kõigist külastustest). Tagasitulijate seas annavad tooni Läti pered. Leedukaidki tuleb aina enam – kui 2019. aastal uudistas teaduskeskuse näituseid ja eksponaate 7100 leedukat, siis 2023. aastal oli neid pea 8000.
Ainuüksi 2023. aasta novembris avatud „Ahhaa, dinosaurused!“ näitus tõi keskusesse ligi 167 000 külastajat. Näitus ületas eelmise aasta sama perioodi külastajate arvu ligi 40 000 võrra. Ülipopulaarseks kujunenud väljapanek valmis keskusel koostöös erinevate huvigruppidega, sealhulgas Tartu Ülikooli, Tartu Botaanikaaia ja rahvusvaheliste partneritega Leedust, Soomest, Poolast ja Mehhikost. Kuna dinosauruste näitus toimus hooajavälisel ajal, aitas see tasakaalustada turismivoogu ja vähendada sesoonsust mitte ainult teaduskeskuses, vaid ka piirkonna majutus- ja toitlustusasutustes. Lisaks turismile toetas dinosauruste lugu ka Eesti haridusasutuste õppekava ning aitas laiemalt kasvatada noortes huvi teaduse vastu. Selleks korraldati aktiivselt mitmeid öölaagreid, teemapäevi ning aktiivseid tegevusi, mis keskendusid dinosaurustele ja ajastule, milles need iidsed hiiglased elasid.
Allikas: Anna Svetlichnaia
Kolk selgitab, et teaduskeskus tuleb igal aastal välja kahe uue näitusega – neist üks ostetakse sisse ja üks toodetakse ise. Ühe uue väljapaneku ettevalmistamine nõuab kaheaastast eeltööd. Näiteks praegu toimetab keskus ekspositsiooni kallal, mis jõuab publikuni alles aastal 2026. Sealjuures ei tohi näitus olla sarnane AHHAAle lähemal kui 300 kilomeetrit asuvate konkurentide näitustele.
Ise nuputamist ja leiutamist kohtab teaduskeskuses üleüldse väga palju. „Näiteks mitmed keskuse personali – ja finantstegevusteks kasutatavad tehnoloogilised lahendused on meie enda välja arendatud ning seda on ka kõikide süsteemide omavaheline „suhtlustarkvara“,“ ütleb Kolk. Mõistagi saab lõviosa keskuse teenustest osta veebis. Kuid, nagu rõhutab Kolk, võiks teaduskeskuses kohal olles mobiiltelefoni südamerahuga kõrvale panna ja teha perega koos päris asju.
Kestlikkus on AHHAA teaduskeskusele otsekui hügieenifaktor, mis läbib rohelise niidina kõiki külastusasutuse tegevusi. Eelmisel aastal läbis keskuse energiatarbimine põhjaliku uuenduskuuri: tööle hakkas pea 300 katusele paigaldatud päikesepaneeli ja majas vahetati välja ligi 400 erinevat LED-valgustit energiasäästlikemate vastu. Osaline päikeseenergiale üleminek andis ligikaudu 30 protsenti energiasäästu. „Lisaks on meil nüüd võimalik keskuse energiavajadust ümber lülitada kahele erinevale alajaamale või maja keldrisse paigaldatud uuele elektrigeneraatorile. Viimane tagab AHHAAs vajadusel täieliku energiaautonoomsuse elektrikatkestuste või muu õnnetuse korral,“ sõnab Kolk.
Allikas: Virgo Haan
Üsna värske on seegi, et keskus on loonud hotellide ja teiste koostööpartnerite jaoks digitaalsete vautšerite keskkonna, mis aitab vähendada paberitarbimist ja paberiprügi teket ka partnerite juures. Jäätmekoguste vähendamise nimel pingutab keskus ise nagunii ning otsib pidevalt võimalusi, kuidas jäätmeid taaskasutada. Nii näiteks taaskasutab AHHAA teaduskeskuse meenepood pakendeid, samuti antakse uus elu olemasolevatele eksponaatidele ja butafooriale või nende osadele. Isegi katkiseid elektroonikaseadmeid saab uuesti käiku lasta – kasvõi näiteks õppetöös!
Tööandjana panustab teaduskeskus nii personali motiveerimisse (näiteks saavad nad AHHAA-kaardiga teistesse muuseumidesse Eestis ja toetatakse ka välismaal muuseumide külastamist) kui ka füüsilise ja vaimse tervise hoidmisse. Samuti väärtustatakse inimeste aega. Nõnda saab töötaja iga keskuses töötatud aasta puhul ühe puhkusepäeva aastas lisaks. Asudes ülikoolilinnas on keskusel võimalik pakkuda teenimisvõimalust üliõpilastele ja gümnasistidele ka õppeaasta sees, samuti saab keskuse töösse panustada vabatahtlikuna. Ja mis puudutab AHHAA põhipersonali, siis see on suures osas püsinud algusest peale sama. Eks kõnele seegi asjaolu töötajaist hoolivast organisatsioonikultuurist.
SA Teaduskeskus Ahhaa
Finantsnäitajad aastal 2023:
- Müügitulu kasv: 14,6%
- Lisandväärtuse kasv töötaja kohta: 18,7%
Töötajate arv: 62
Allikas: Anna Svetlichnaia
Viimati uuendatud
09.09.2024