Kihnu saar
Kunagine hülgeküttide ja kalurite saar säilitab visalt oma identiteeti. UNESCO on kandnud Kihnu kultuuriruumi maailma vaimse pärandi nimekirja.
Kihnu, iidne meresõitjate ja kalurite saar on Eestis suuruselt seitsmes. Kihnu pärimuskultuur - riided, keel, muusika ja käsitöö kuuluvad UNESCO suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja.
Umbes 700 elanikuga Kihnu saarel valitsevad kogukondlik elulaad, vanad kultuuritavad ning kihnu keel ja laul. Kohalike jaoks on tants ja pillimäng elu lahutamatu osa. Aastasadade jooksul on Kihnu mehed veetnud suure osa ajast merel ning naistest on saanud saare käsitööd, tantse, mänge ja muusikat hõlmava kultuuripärandi hoidjad ja edasikandjad. Senimaani võib kohata Kihnu naist kihnu pikitriibulises seelikus ehk kördis mootorratta ehk reesurattaga mööda sõitmas.
Et kogeda vanu traditsioone, tasub Kihnut külastada rahva- või kirikukalendri tähtpäevade ajal, näiteks jaanipäeva, kadripäeva või jõulude ajal.
Kihnule pääseb mandrilt parvlaevaga Virve, mis sõidab Munalaiu ja Kihnu sadama vahel ning võtab vastu nii autosid kui ka jalakäijaid. Vaata sõidugraafikut ja osta piletid ette siit. Alternatiivina saab Kihnule jõuda bussi ja parvlaevaga Pärnust, piletid on saadaval veebisaidil tpilet.ee.
Allikas: Priidu Saart
Aasta läbi külalisi võõrustav Kihnu muuseum annab ülevaate saare ajaloost, sh kuulsa kapteni Kihnu Jõnni elust. Ettetellimisel saad teha näputööd meistrite juhendamisel või nautida folklooriansambli esinemist. Külastajaid ootab ka Metsamaa pärimustalu, kus saad tutvuda Kihnu elu-oluga ning vaadata Kihnu teemalisi filme.
Kultuurihuvilist ootavad Kihnu saarel kodukülastused, kastiautosõidud ja kalastusretked. Tuletorni tipust avaneb kaunis vaade kogu saarele, ümbritsevatele laidudele ja merele.
Hea võimalus Kihnu avastamiseks on ringmarsruut Kihnu Reesuratas (reisiratas), mis viib läbi saare kõigi nelja küla. See 23 km pikkune tuur kutsub tutvuma vaatamisväärsustega üle kogu saare. Tuuri võib läbida nii autoga kui jala, kuid suurepäraselt sobib selleks jalgratas, mida saab ka saarelt laenutada.
Kihnu saare kohta saab rohkem uurida Visit Kihnu kodulehelt www.visitkihnu.ee.
Kihnu kiel – Kihnu kultuuri lahutamatu osa
Kihnu keeles on erakordselt palju sellist, mida ei kohta kusagil mujal, kuna kihnlased on neid laene sajandite vältel endale suupäraseks muutnud.
Kihnu keele tunneb ära küsilause tõusva helikõrguse järgi. Eripärane intonatsioon ehk kõnemeloodia jätab kuulajale mulje, et kõneleja justkui laulaks kõneldes. Keele üks põhireegleid on pika täishääliku muutumine täishäälikuühendiks ehk diftongiks, nt suabas ‘saabas’.
Kihnu keel on vastu võtnud ka palju võõrsõnu. Olenemata sellest, et kihnlased kasutavad väga paljusid võõrsõnu muutumatul kujul, ei häälda ega kirjuta nad võõrtähti, nt sokolaad ‘šokolaad’, tillevon ‘telefon’. Kihnu keele kõnelejad on püüdlemas selle poole, et eelistada omasõnu võõrsõnadele ehk anda võõrsõnade tähendus edasi kihnukeelse vaste abil. Näiteks engetohtõr ‘psühholoog’.
Allikas: Ken Oja
Kihnu pärimuskultuur ja UNESCO
Kihnu pärimuskultuur - riided, keel, muusika ja käsitöö kuuluvad UNESCO suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja.
Kihnu toidulaud on tagasihoidlik, nagu siinse regiooni vanemale taluelule tavapärane
Igapäevaseks toiduks olid siin keedetud kartulid hautatud räimedega ning panniliha.
Tänapäeval tuuakse enamik toiduainetest Kihnu saarele mandrilt, sealhulgas leiba ja saia. Sellegipoolest eelistab kihnlane ka praegu süüa kodus küpsetatud leiba. Leiva pikemaks säilimiseks lisatakse taignasse kartuleid, mõnikord ka natuke seapekki või räimeid. Leib jäetakse ahju aegamisi küpsema terveks ööks. Tulemuseks on kergelt suitsutatud ja magusaks muutunud leivapäts. Niisugune lihtne asi nagu omaküpsetatud leib on samuti kihnu elulaadi osa, mis aitab säilitada saareelanike omakandi tunnet.
Allikas: Priidu Saart
Soovitame
Iga aastaaeg pakub eriilmelisi elamusi
Vaata lähemalt
Avasta Eestit
Kasuta interaktiivset kaarti
Viimati uuendatud
12.09.2024