Kevadised üleujutused ehk viies aastaaeg – Soomaa ja teised paigad

Viies aastaaeg märgib eestlastele üleminekut talvest kevadesse

See tähendab, et ojad ja jõed ei suuda lume sulamisel tekkivat veemassi enam endasse imeda ning suurveed ujutavad maastiku üle.

Sajandite jooksul on eestlased õppinud nende maaliliste loodusnähtustega mitte ainult toime tulema, vaid neid ka erilisteks retkedeks looduses ümber vormima. Loe, kus 5. aastaaega imetleda saab.

Üleujutused Soomaal

Viienda aastaaja esiviiulit mängib muidugi Soomaa rahvuspark. Kevadel ja sügisel ajavad neli suurt jõge üle kallaste, uputades sealsed niidud ja metsad. Maastik muutub hiiglaslikuks madalaks järveks, millest kasvavad välja puud ja põõsad. Sel ajal on maastikul paadiga kulgemine omaette elamus, sest pääseb ligi paikadesse, kuhu jalgsi iialgi ei satuks.

Üleujutuse ajal on Soomaal veega kaetud kuni 17 500 hektarit teid, metsi ja heinamaid. Maksimaalseks veetaseme tõusuks on mõõdetud 5,5 meetrit, kuid igal aastal on see veid erinev.

Kui minna Soomaale kanuuga, tuleb arvestada, et märksa rohkem tuleb kasutada muskleid – puudub ju jõevool, sest sa kanuutad üleujutatud maastikul! Soomaa rahvuspark on sel ajal selliste ekskursioonide üks populaarsemaid sihtkohti.

Kui sõidad Soomaa rahvusparki Suure-Jaani kaudu, siis kindlasti jaluta Hüpassaare õpperajal või uuri ürgmetsa Kuuraniidu laudteel. Kui valid aga Viljandist lõunapoolsema marsruudi, siis põika sisse Suure-Kõpu mõisasse ja Soomaa Rahvuspargi Külastuskeskuse juurest algavale Koprarajale, mis sobib hästi nii ratastooli kui lapsevankriga matkajatele. Peatu kindlasti ka Riisa rabarajal, et nautida vaikust, mida linnamelus ei kohta!

Allikas: visit estonia

Naudi Soomaad jätkusuutlikult

Viies aastaaeg Soomaal on saanud väga populaarseks. Et loodus külaliste hordide all ei kannataks, külasta sealset piirkonda teadlikumalt ja hoidvalt.

Kasuta võimalusel ühistransporti
Praktika on näidanud, et tihe autodega voorimine lõhub sealseid teid – kui leiad võimaluse liikuda bussi või mõne muu vahendiga, on kohalikud sulle selle eest väga tänulikud.

Jää Soomaale ööbima
Miks mitte jääda Soomaale veidi pikemaks peatuma. Sel viisil toetad kohalikku turismi ja saad piirkonna elusse paremini sisse elada.

Tutvu piirkonna pärandiga
Soomaa on nii eestlaste kui ka välismaalaste jaoks metsiku looduse sünonüüm. Seal on elatud sadu aastaid looduse rütmis, näiteks karjatati loomi, et piirata puude kasvamist niitudel. Kohalikud ehitasid veel liikumiseks haabjaid, ühepuupaate – selle ehitamine ja Soomaal kasutamine kanti 2021. aastal ka UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja.

Toeta jätkusuutlikke teenusepakkujaid
Matsalu, Soomaa ja Lahemaa rahvuspargid on tunnustatud Euroopa jätkusuutliku turismi sihtkohana. EUROPARC Föderatsioon annab kaitsealadele, sertifitseeritud kaitsealal tegutsevatele ettevõtjatele ja loodushoiu põhimõtteid järgivaid teenuseid pakkuvatele reisikorraldajatele välja viieaastase säästva turismi harta. 2022. aasta juulis said sertifikaadi viis Soomaa piirkonna turismiteenuse pakkujat: Matka-Rebane, Piesta Kuusikaru talu, Tipu looduskool, Soomaa puhkeküla ja Soomaa.com.

Allikas: Mati Kose

Soomaa ühepuupaat ehk haabjas on kantud ka UNESCO vaimse pärandi nimekirja.

Kus kevadisi üleujutusi veel vaadelda saab?

Salajõe karstiala

Soojal aastaajal kannab Läänemaa suurim karstiala, Salajõe edasi üsna vähe vett, mis voolab aeglaselt mööda jõesängi alla Läänemere poole. Lume sulamise algusega muutub see aga drastiliselt. Veevaesel ajal voolab Salajões vaid mõni liiter vett sekundis, suurveega ulatub vesi aga maanteeni välja, täites laialt karstioru, kuhu siis tekib järv.

Tulvaveest ümbritsetud Narva

Eesti idapoolses osas, Venemaa piiril asuv Narva linn näeb viiendal hooajal välja nagu saar, mida ähvardab mässuline vesi. Muidu väikesed veetasemed muutuvad nüüd äikeselisteks koskedeks ja kogu linn on ümbritsetud metsikust mürast.

Looduslik vaatemäng Valaste juga

Talve ja kevade üleminekuperioodil tasub külastada ka Eesti kõrgeimat, Valaste juga, mis asub Ontika pankrannikul. Suured jääpurikad ja härmatisest tekkinud skulptuurid kaljuseinal sulavad järk-järgult ning üle 30 meetri kõrgune kosk kasvab nii mahult kui võimsuselt.

Allikas: Priidu Saart

Tuhala nõiakaev

Eesti rahvapärimuse järgi ujutab Tuhala piirkond mõnikord üle, sest nõiad ajavad selle tekkekohas vett üles. Tegelikult voolab Nabala-Tuhala ökokaitseala Tuhala karstialal kaev - osa maa-alusest jõest üleujutuste ajal. Niipea, kui jõgi kannab vähemalt 5000 liitrit vett sekundis, voolab purskkaev üle kiirusega 100 liitrit sekundis. See tekitab efekti, mis on üks ainulaadsemaid loodusnähtusi Euroopas. Kuna veesurvet tekitab maa-alune jõgi, ei ole tegemist tehisliku purskkaevuga – kõik on ehe loodusnähtus.

Nõiakaevu nn üleajamine võib kesta ühest päevast kolme nädalani. Kaev on 2,4 m sügav ja selle vesi on rabalise päritolu tõttu pruunikas.