Avastamisväärt keskaegsed lossid ja linnused

Eesti keskajaks peetakse ajavahemikku 13. sajandi algusest kuni 16. sajandi teise pooleni ehk ristiusu toomise algusest kuni Liivi sõjani. Kuigi sajad aastad ja hulgaliselt sõdu on teinud oma laastamistöö, on sellest ajajärgust tänapäevani säilinud mitmeid tähelepanuväärseid ehitisi.

Sõna loss tuleneb saksakeelsest sõnast schloss, mis tähendab kindlust. Lossid ehitati keskaegsete kindluste kohale ja olid algselt rüütlimõisad. Suurem osa keskaegseid linnuseid ja kindlusi rajati muistsete linnuste kohale ning kauneid arhitektuuripärleid jagub üle Eesti. Iga loss või linnus on on täiesti oma nägu ja põneva minevikuga – avastamist siin jagub.

Linnusemuuseumide koostööna on loodud ka külastuskaart Linnus+, mis võimaldab soodsama sissepääsu 7 Eesti linnusesse. Külastuskaardiga on liitunud Haapsalu, Narva, Kuressaare, Rakvere, Vastseliina, Põltsamaa ja Paide linnused. Mine külasta kohe!

Kuressaare loss

Kuressaare lossiks hüütud linnus-kindlus on Eesti üks paremini säilinud ja huvitavamaid kindlusrajatisi. Linnuse vanima osa, milleks on konvendihoone, ehitamist alustati 14. sajandi esimesel kolmandikul ja see sai valmis koos esimese ringmüüriga sama sajandi lõpupoole. Linnus on aegade jooksul saanud suuri purustusi ning seda on korduvalt ümber ehitatud ja rekonstrueeritud.

Praegu asub lossis Saaremaa muuseum, kus saab külastada mahukaid püsinäitusi Saaremaa ajaloost ja loodusest. Avatud on ka mitmesugused ajutised näitused, siin korraldatakse kontserte, teatrietendusi ning muid üritusi.

Narva linnus

Narva kindlust peetakse üheks mitmekülgsemaks ja kõige paremini säilinud kaitseehitiseks Eestis. Selle täpne ehitusaeg ei ole teada, kuid tõenäoliselt toimus see 13. sajandi teisel poolel. Üle 700 aasta vanune Hermanni linnus omandas tänaseni säilinud ilme 14.-16. sajandil.

Tänapäeval asub linnuses Narva muuseum, kus on eksponeeritud Narva linna ja kindluse ajalugu tutvustav püsiekspositsioon ja kümmekond ajutist näitust. Kindluse 51 meetri kõrgune torn pakub suurepäraseid vaateid Narva linnale ja jõele, Kreenholmi manufaktuurile ning Venemaal asuvale Ivangorodi kindlusele. Eri tuuri väärivad Narva Victoria Bastioni kasematid.

Rakvere ordulinnus

Muinasaja lõpul asus Rakvere linnuse praegusel asukohal üks suuremaid muinaseestlaste linnuseid, mida kutsuti Tarvanpääks. Taanlased rajasid oma kantsi sellele kohale ilmselt 13. sajandi esimesel poolel, kasutades ära ka eestlaste rajatisi. Pärast Jüriöö sündmusi läks linnus Liivi ordu valdusse, sel ajal alustati linnuse laiendamist ja välja ehitamist. Linnus hävines 17.sajandil Poola-Rootsi sõjas ning seisab sellest ajast varemetes.

Tänasel päeval linnusesse tulles satud kui 16. sajandi linnuse elu-olu kujutavasse teemaparki, kus saab mängida rüütleid ja sõjamehi, aga külastada ka näitusi, töötube ning põnevaid programme. Praegu asub Rakvere ordulinnuses SA Virumaa Muuseumid filiaal.

Linnuse lähikonnast leiame Tarvanpää linnusele ja linnale nime andnud ürgveise Tarva kuju, mille autor on Tauno Kangro.